Muraste Hooldus OÜ
Muraste, Harku vald, Harjumaa 76905

Nõuanded ja põhimõtted

ÕIGEST RÜHIST KÕRGELT KVALITATIIVSE LIIKUMISE POOLE

NÕUANDED:

  • Me soovime garanteerida, et õppimisprotsessil on ajule neuroloogiline toime. Seetõttu tuleb treeningsessioonide ajal silmas pidada mitmeid didaktilisi ja organisatoorseid põhimõtteid.
  • Meie SenseBalli harjutused peavad kinni paljudest biomehhaanilistest (posturoloogia), kinesioloogilistest, neurofüsioloogilistest ja kognitiiv-neuroloogilistest nõuannetest.
  • Vaba SenseBalli kasutamine ei too kunagi soovitud tulemusi ning võib viia taaskord juba eksisteerivate rühiprobleemideni, mida põhjustab tavaliselt traditsiooniline treening.
  • Järgides samm-sammult meie poolt näidatud metoodikat saavutate oma eesmärgid ja saate oma oskustest parima.

TEHNILISED PÕHIMÕTTED:

  • Nööri pikkus ühes käepidemega peab olema võrdne jalgade pikkusega.
  • Mida rohkem ja kauem te treenite väikese palliga, seda suurema väljakutse oma ajule esitate ning omandate õiged liikumismustrid.
  • Kõigil treeningutel peab olema rütmiline juhendamine.Alustage aeglaselt, et treenida esmalt aeglaseid motoorseid üksusi (õige rüht).
  • Enne SenseBalliga treeningu alustamist analüüsige iga harjutuse sisu (tugevdage ettekujutust igast harjutusest).
  • Harjutuste kordamine 1000-1500 liigutuse ja puudutuse näol garanteerib müeliniseerumise.
  • Võimalusel treenige paljajalu saamaks kasu multisensoorsest põhimõttest.

DIDAKTILISED PÕHIMÕTTED:

Põhinevad teaduslikel uuringutel Dr. Frank Belgault, NASA-st.

  • Ei tohi metsikult ja agressiivselt lüüa tasakaalu kaotades

Tuleb mõista tasakaalu (vestibulaarsüsteem) keskset rolli kogu aju aktiivsuse bioloogilises funktsioneerimises. Kui laps emaüsas kasvab, areneb vestibulaarsüsteem ühena esimestest struktuuridest ja “meeltest” ning käitub seejärel põhilise organisatoorse tööriistana kõigi ülejäänud ajuprotsesside arengus.

  • Et arendada ruumilist teadlikkust, kasutage rütmi ja väliseid juhiseid (teaduse kohaselt suurim tähtsus õppimisel)

Ruumiline teadlikkus on organiseeritud taju, nii samas ruumis asuvate objektide kui ka enda keha jälgimine ja seire. Ruumiline teadlikkus nõuab erinevatest meeltest pärineva info integreerimist kolmedimensiooniliseks mudeliks maailmast vestibulaarsüsteemi toel.  Tegevused, mis viimistlevad vestibulaarsüstemi ja arendavad sensoorsed integratsiooni, aitavad viimistleda kõiki aju infotöötluse aspekte.

  • Pidev käte ja jalgade töö kombineerimine ristmustriga liigutustes

Kahe ajupoolkera integreerimine. Üks olulisemaid osi inimese tajutavate ja motoorsete oskuste jätkuvas arengus onsünkroniseeritud ristmustriga liigutuste kasutamine. Edukas integratsioon kahe ajupoolkera vahel on tähtis arendamaks kõiki ajuprotsesse.

  • Õpi rütmi abil selgeks enda ajastus ja reaktsiooniajad

Aju ajamõõtmine ja reaktsiooniajad. Ühtlased, koordineeritud liigutused on täpse ajastuse hea ajupoolkerade integreerituse tulemus. Mahasurutus, rigiidsus ja koordineerimata liigutused on halva ajastuse ja kehva integratsiooni tulemus ning näitavad aju kehva töötlusvõimet, mis võib end ilmutada õppimisprobleemide ja –puuete näol.

  • Vihjete (koonuste) kasutamine varieerimaks soorituse raskusastet

Tegevuste raskusastme varieerimine. Tegevuse raskusastme suurenedes peab aju kasutama rohkem närvirakke, et saavutada tegevuse lõpetamiseks vajalikku täpsust.  Kui inimesel on raskusi konkreetse meelte integratsiooni tegevusega, võib selle põhjuseks olla see, et tegevus on keerukam kui aju on sel hetkel võimeline end selle lõpetamiseks organiseerima. Läbikukkumistunde vältimiseks peaksid kõik alustama tegevustega, mis on sooritamiseks piisavalt lihtsad, ning järk-järgult suurendama raskusastet. Igal tasandil parandavad närvivõrgustikud ajus oma efektiivsustaset ja organiseeritust võimaldades neil ulatuda järgmise tasandini.

  • Treenige kasutades vahelduva järjestusega sooritusi

Järjestamine. Mitmed motoorsed oskused ja järjestamisvõimed on ühtlasi tarvilikud kognitiivseteks ja sotsiaalseteks suhtlusteks teiste ning keskkonnaga. Indiviidid peavad olema võimelised konstrueerima keerukaid mustreid sooritamaks mitmeastmelisi tegevusi kodus, tööl ja koolis.

  • Aju ajamõõtmine ja reaktsiooniajad.

Ühtlased, koordineeritud liigutused on täpse ajastuse hea ajupoolkerade integreerituse tulemus. Mahasurutus, rigiidsus ja koordineerimata liigutused on halva ajastuse ja kehva integratsiooni tulemus ning näitavad aju kehva töötlusvõimet, mis võib end ilmutada õppimisprobleemide ja –puuete näol.

  • Vihjete (koonuste) kasutamine varieerimaks soorituse raskusastet

Tegevuste raskusastme varieerimine. Tegevuse raskusastme suurenedes peab aju kasutama rohkem närvirakke, et saavutada tegevuse lõpetamiseks vajalikku täpsust.  Kui inimesel on raskusi konkreetse meelte integratsiooni tegevusega, võib selle põhjuseks olla see, et tegevus on keerukam kui aju on sel hetkel võimeline end selle lõpetamiseks organiseerima. Läbikukkumistunde vältimiseks peaksid kõik alustama tegevustega, mis on sooritamiseks piisavalt lihtsad, ning järk-järgult suurendama raskusastet. Igal tasandil parandavad närvivõrgustikud ajus oma efektiivsustaset ja organiseeritust võimaldades neil ulatuda järgmise tasandini.

  • Treenige kasutades vahelduva järjestusega sooritusi

Järjestamine. Mitmed motoorsed oskused ja järjestamisvõimed on ühtlasi tarvilikud kognitiivseteks ja sotsiaalseteks suhtlusteks teiste ning keskkonnaga. Indiviidid peavad olema võimelised konstrueerima keerukaid mustreid sooritamaks mitmeastmelisi tegevusi kodus, tööl ja koolis.

  • Kontrollige vihjete abil oma kehaasendit ning veenduge, et sooritus on võrdselt jaotatud nii paremale kui ka vasakule kehapoolele (säilitades õiget vaagna asendit)

Propriotseptsioon. Korralikult aktiveeritud lihastel on võime liigeseid stabiliseerida. Liigeste stabiliseerimine/positsioneerimine on sportliku soorituse ja vigastuste ennetamise jaoks kriitilise tähtsusega. Tihtipeale oletab sportlane, kes on kannatanud mitmete pahkluu vigastuste all, et tal on nõrgad pahkluud. Kuid selles ei pruugi olla asi, eriti suurepärases füüsilises vormis olevate inimeste puhul. Tõenäolisem stsenaarium on, et liigeste positsioneerimise süsteemid (propriotseptiivsed protsessid), mida aju kasutab, ei positsioneeri liigest sportlike liigutuste ajal õigesti. Aja jooksul võib selline kehv liigeste positsioneerimine viia vigastusteni. Arendades aju võimet integreerida kogu mitmetest meeltest vastu võetavat infot ja moodustada õigeid vastuseid kehvale liigeste positsioneerimisele saab vähendada kehva liigeste positsioneerimise ja vigastuste tõenäosust. Tasakaalu tegevused on sellised tegevused, mis integreerivad visuaalseid, auditoorseid, kinesteetilisi, taktiilseid ja vestibulaarseid meeli, millel on mõju propriotseptiivsete protsesside arenemisele. Need parandused saab realiseerida, kuna sensoorse integratsiooni tegevused suurendavad ajus toimuvate närviprotsesside efektiivsust ja tõhusust. Neuraalse võimekuse ja efektiivsuse tõustes realiseeritakse suur hulk teisi kasutegureid. Paraneb ajastus, paraneb nägemine, paraneb tasakaalumeel, vaimne töötlus paraneb, reaktsiooniaeg paraneb, propriotseptsioon paraneb. Lühidalt, sportlik sooritus paraneb.

NEUROLOOGILISED PÕHIMÕTTED:

  • Müelinisatsioon kui vahelduvate korduste tulemus

Oskus on rakkude isolatsioon, mis mähib endasse närvivõrgustikud ja kasvab vastusena teatud signaalidele. Mida rohkem aega ja energiat te õigesse harjutamisse panete tulistades õiged signaalid läbi oma võrgustike, seda rohkem oskusi te saate või teisiti öeldes, seda rohkem müeliini te teenite.

  • BDNF, aju väetis

Veenduge, et aju toodab treeningu ajal BDNF-i (ingl k Brain Derived Neurotrofic Factor ehk tserebraalne neurotroofne faktor). Komplekssed harjutuste struktuurid stimuleerivad BDNF-i – närvirakkude väetise – tootmist.